Anna töötajale porgand

Tarkvaraettevõte Playtech hakkab oma ligi 700 töötajale maksma haigestumise puhul lisahüvitist, kirjutas eile Tartu Postimees. Eesmärk oleks innustada töötajat rohkem end ravima, kui selleks vajadus, kuid samas tõhustaks see ka organisatsiooni töövõimet.

Äripäeva toimetuse meelest peaks ettevõtja hakkama mõtlema rohkem valikutele, mida saaks pakkuda palgatõusu asemel. Playtechi otsus maksta lisahüvitist on kõigest üks viis, kuidas saaks hoogustunud palgatõusu vastu võidelda nii, et samal ajal oleks nii praegused kui ka tulevased töötajad motiveeritud end pikaajaliselt tööle pühendama.

Palk kasvab ikka veel kiiresti

Mullu neljandas kvartalis palgatõus aeglustus, millesse andsid suurima panuse eraettevõtted. Eesti Panga andmetel on palgatõusu aeglustumine ootuspärane, sest tootlikkus on väike. Kuna erilist majanduskasvu pole lähiaastatel oodata, siis tõenäoliselt peavad ka töötajad hakkama leppima ideega, et palgapidu ei saa enam kaua kesta. Kuskilt tuleb leida kompromiss, mis rahuldaks nii tööandjat kui ka -võtjat.

Tänavu Gaselli kongressil esines Eesti üks hinnatuim teenindaja, Viimsi Delice’i toidupoe müüja Ülle Indre, kes pidas palga kõrval tähtsaks ka teisi faktoreid. „See pood oskab oma töötajaid hinnata, oma alluvaid tänada,“ oli tema selge sõnum. Indret ei suutnud enda juurde meelitada ka konkurent, kes tegi toona otse saalist tööpakkumise.

Kui ettevõtja peaks sattuma sarnasesse olukorda, kus mõnest teisest ettevõttest ei suuda töötajat enda juurde üle meelitada, siis on paslik edasi uurida, milles võib olla põhjus. Kahjuks, aga samas ka õnneks (oleneb, kelle vaatepunktist lähtuda) ei saa alati rahapatakaga lauale lajatades paremaid inimesi enda  juurde meelitada.

Neid, kes enam niivõrd ei hooli palganumbri kasvust, paeluvad muud hüved, sest senine töötasu katab nende põhivajadused. Jah, kindlasti oleks tore saada mõnisada või isegi mõni tuhat eurot rohkem palka, kuid see ei pruugi alati olla põhjus, miks ollakse nõus töökohta vahetama.

Playtech võttis ette teema, mis viimasel ajal tõusnud paljudele südamelähedaseks: tervis. Kindlasti pole kellelgi jäänud tähelepanuta, kuidas Evelin Ilves pidas kunagi võitlust transrasvadega või kuidas gluteen on saanud poolte toitude puhul justkui vandesõnaks. Teadlikkus, kuidas ja miks oma tervise eest hoolitseda, tungib lausa vägisi ligi: mõni eelistab kommide asemel porgandit krõmpsutada, teine üritab istumise ja seismise asemel rohkem kõndida. Kui ise ei huvitu, siis tuleb lõpus pereliige või kasvõi naabrinaine ikka rääkima, miks ja kuidas tuleks tegelikult käituda. Ja inimestele läheb see korda. Hea näide on Swedbank, kes rajas oma peahoonesse jõusaali. Ikka selleks, et töötajatel oleks motivatsioonipaketis see väike lisaväärtus.

Raha või mitte midagi

Arvestama peab ka olukordadega, kus palgatõus on vältimatu lahendus. Kui palka ei tõsta, võtab töötaja asjad ja marsib minema. Eemalt on küll kerge öelda, et ära allu palgasurvele, kuid tegelikkuses on keerulisem selle järgi talitada. Mõningatel juhtudel on see möödapääsmatu, kuid vahel aitab ka teisest küljest lähenemine.

Palgatõusu soovivalt töötajalt tasub küsida, miks ta tahab rohkem raha. Vastusest võib ilmneda, et tegelik põhjus rahulolematuseks tuleb mujalt. Mõni tunneb, et tema panust ei väärtustata piisavalt, mis võiks olla tööandjale märk, et äkki oleks kasu siis muudest võimalustest eneseteostuseks. Või vajab töötaja senisest erinevat tagasisidet. Või kui tervislikku eluviisi edendav töötaja leiab, et töökeskkond ei sobi talle, äkki siis tõesti teha ajurünnak, kuidas saaks sellistele muredele lahendust.

Nagu soovitasime ka eilses juhtkirjas: panustage oma töötajatesse. Kui töötaja näeb, et juht väärtustab teda, siis on tunne vastastikune. Kui väljakutse otsib lahendust, siis teadke, et lahendusi võib olla ka mitu.

Ettevõtja, kes on oma inimestele loonud vastupandamatu töökeskkonna, ei pea tõenäoliselt nii tihti muretsema palgatõusu pärast, vaid saab keskenduda rohkem teistele eesmärkidele.